Iga päev teen asju, mis on mulle head või siis mitte

Reisides (isegi pikaajaliselt) keerleb suur osa elust igapäevaste asjade ümber... Söögi hankimine on üks nendest. Austraalias on väha lihtne väga hästi või väga halvasti süüa. Puu- ja juurviljad maitsevad nii nagu nad peavad (tomatid on tomatid, mitte need vesised, maitsetud asjad) ning tervislikke söögi võimalusi on palju.. Mahlabaarid, sushi-kohad, aasia toidud üleüldse. Sama lihtne on ka ebatervislikult süüa - kiirsööki, suuri portsione leidub samuti igal nurgal. Kõndisin täna nii tund poolteist söögikoha leidmiseks... Meenusid esimesed reisid Anuga, kus sööögikoha leidmine oli päeva töö ;) Siin läks aega, sest olin veidi varasem kui enamik õhtustajaid. Aga üksi inimtühjas restos istumine ei tundunud eriti ahvatlev. Nii kõndisin mööda kümnetest toredatest kohtadest ja leidsin end kana söömas. Plaan oli küll võtta kena lihatükk ja salatit kõrvale aga leidsin taldrikult suure burgeri (sisaldas päris kana liha) ja friikaid ning limonaad tuli ka veel pealekauba... Ma arvan, et see oli lihavõtete järelkaja - sugulaste juures (nii siin kui kodumaal) tekib alati tähtpäedvade ajal selline rootsi laua moment (nagu soome laevas), et süüa tuleb nii palju kui jaksab ja siis veidi veel...

Tühi linn

Lihavõtted tähendavad pikka nädalavahetust - enamus inimesi nautis vabu päevasid reedest esmaspäevani ning enamus Sydney elanikke sõitis linnast välja. Mina ka :) Suguvõsa piknik jäi kahjuks ära, kuna vihma muudkui sadas ja sadas laupäeval aga onutütar Linda võõrustas meid sinimägedes. Oli kodune nagu alati! Suutsin omalt poolt panustada eesti stiilis kartulisalatiga - no vanaema omani on veel pikk tee minna :) Pühapäeval startisime Linda sõbranna Debbie poole teele, kes elab looduskaunis kohas keskrannikul (Central coast). Selline "relax" meeleolu valitses kõikjal... va pelikanide seas, kes oma palukeste pärast ikka veidi vaeva nägema pidid. Tagasli linna jõudes käisin rannikut võrdlemas - väikese jalutuskäiguga mööda ranna äärt... Kui homme on ilma, siis lähen ja lasen end lainetel ka loksutada. Üldiselt on siin ilma poolest sügis. Selline meeldiv kliima ja kõik lilled ja püüsad ja puud hakkavad õitsema... On selline mõnus juulikuu Eesti suve lõhn :)

pildil minu paremal käel on Kristian ja vasakul käel Declan (ma isegi juba teen nägude järgi kaksikutel vahel. hääle järgi on see siiski veel võimatu) Ma arvan, et poistele Eestis meeldib.

Häid pühi!

Sydney kubiseb shokolaadimunadest - suurtest ja väikestest, sadade erinevate maitsete ja täidistega... Mõistate mu kimbatust? Juurte säilitamiseks värvisin täna siiski mune eesti kombel. Kuna aga valgeid ei leidnud ja sibulakoori ka aasta jagu kogunud siin ei ole, siis tulid veidi lahjad välja. Aga mõte loeb...

Avastasin täna kodukanti avastades, et minu tänaval (kui sedamööda mingi 10 min jalutada) on suur klooster, kirik, kool. Kõik katolikud. Parasjagu oli Suure Reede (siin on see Good Friday) teenistus. Rahvast oli nii palju, et kõik uksed olid lahti ja inimesed seisid isegi treppidel. Kloostril on suur aed ja seal kogunesid kenad papagoid. Selline paradiisi aia moment tekkis :)

Lennupiletid: Sydney - Tokyo - Helsinki - Tallinn, Tallinn - Helsinki - Bangkok - Sydney

Kõik plussid ja miinused, viimased kroonid ja dollarid kokku lugedes on lõpptulemus selline, et saan olla hea sõbranna elu ühe tähtsama hetke juures Juulis. Jõuan Eestisse 23ndal juulil ja tagasi Sydney poole hakkan sõitma 10. augustil. Sinna vahele mahub aga palju ilusaid päevi ja kohtumisi... Ma käin teil, sõbrad, sabas nagu koer ja naudin igat sekundit!

Ühtlasi saan Tokyot külastada - mis sest, et ainult lennujaama :)

ps - Eve, tänud!

Reeturi pihtimus

Kui palju inimesi arvas, et Rica kuue kuu möödudes end taas Eestis koduselt tunneb? Mina vähemasti arvasin nii. Kuuldavasti on ka inimesi, kes arvasid, et no kui kord läheb, siis ka jääb. Ja enselegi ootamatult on neil õigus.

Ehk siis - mul on väga hea meel, et olen enda töö Eestis jätnud heaesse kätesse ja mina saan rahuliku südamega veidi pikemalt Austraaliasse jääda. Viisa kehtib mul aasta lõpuni. Eks siis vaatab jälle edasi. Jaaniku paiku tulen aga Eestisse sooja.... paariks nädalaks Euroopasse puhkama või nii :)

Ausalt öelda ei olnud see otsus üldse kerge – sest töö mõttes ei ole mul Austraalias midagi teha :) Aga muus osas – minu esimesed kuud siin olid väga vaiksed – ma sisuliselt laisklesin Sydneys ja ei teinud midagi konstruktiivset – ei reisinud ega töötanud. Lihtsalt vaatasin kuidas aeg läheb ja jume tuleb... (ausõna estimest korda elus). Mõnus aeg enda jaoks. See kulmineerus sellega, et kui Katrin msn-is märksõna „aprill“ kasutas, ei läinud minul ükski tuluke põlema. Küberründed olid peast pühitud. No ma poleks arvanud et see üldse võimalik on. Ühelt poolt tähendas see, et olin hästi puhanud teisalt tekkis hirm, et ajurakud hakkavad juba hääbuma. Nii et on mul eriti hea meel, et saan ID-kaardi teavituskampaania juures veidi nõustada... (elagu digiallkiri!) Nii on asjad enam-vähem tasakaalus – siinne minu jaoks füüsiline töö (laudade tassimine, veinipudelite hoidmine ;) ja veidi aega mõtlemiseks.

Esimsed paar kuud olid seega üsna lihtsad – aga ma ikka vajan väljakutseid ja seega otsustasin jääda pikemaks – et end veidi rohkem üllatada. Ja lõpuks jõuda ka veidi Sydneyst kaugemale.. Päris Austraaliasse või nii. Hetkel olen ikka seal kus on internetti – eks siis kohas kus on alati kodune ja kus on alati sõpru....

ps – mulle ikka meeldib töötada kohtades, mis mu nime sarnased. Sedakorda siis RIA asemel RACA :) www.raca.com.au (mind võib seal kohata üritustel veini kallamas.... ja ehk ülendatakse ka taldrikuid tassima)

Minu onu minu töökoha ukse ees

Otse ette jääb Botaanikaaed, vasakule Ooperimaja.. Nii 500m kaugusele. Ettekandjate sissepääs on küll veidi vähem ukse :)

Muutumise võlu

Iga päev mõtlen, et peaks ikka blogisse sissekande tegema oma elu ja olu kohta. Aga ikka on midagi, mis on veel nö lahtise otsaga. Võiks ju kirjutada oma toast aga olen otsimas paremat (kuna ma enamuse ajast olen niikuinii kodus, siis võiks ju siin veidi luksust olla ;) või tööst – aga töökohtadega on ka nii, et nö kuuled, et mis on keskmised palgad ja kuidas töö tavaliselt välja näeb.

Nii olegi juba aru saanud, et üks minu töökohatadest – kontorirottide lõunasöögikoht põhja-sidneys on veidi liiga kaugel (transport kulutab aega ja raha) ning omanik on suhteliselt kitsi. Pluss poole peal on seal kliendid – st pidevalt on ühed ja samad näod ja mõned juba tunnevad mu ära ka. Ja olen vast nii 50 korda vastanud küsimusele, et mis aktsent see küll on... ;) Seega – anna sel nädalal teada, et järgmise nädala olen veel olemas aga siis peavad kellegi uue leidma. Teine koht kus töötan on www.raca.com.au – seal sätin laudasid, poleerin klaase ja serveerin lõunaid ja edaspidi ehk ka õhtusööke. Kolme taldriku korraga kandmist olen vaid veidi harjutanud – aga selles kohas töötades peaks meistriks saama :) See koht meenutab mulle Endla teatrit – seal on sellised tegelased/elanikud, kelle jaoks see koht on kindlasti kodu eest.

Aga üldiselt on aru saada, et on hea koht, sest inimesed tahavad seal olla ja on rahulikud. Nii et mulle on suhteliselt harjumatu paanikata hakkama saada :) Eks ma vaikselt õpin seda siinset "lihtsat olemist". Sest eks me oleme need, kes me mõtleme, et oleme. Nii et ei ole mõtet muretseda mõttetute asjade eest. Üks päev ja dollar korraga. Suuremas plaanis tulen ikka suvel Eestimaale. Vähemasti veidiks.

Seltsielu? Toone annavad majaelanikud, töökaaslased (suhtleme ju töökaaslastega rohkem kui sõpradega. Aga vahel on õnne omada töökaaslastest sõpru), teised eestlased, sugulased ja oma sõbrad internetis. Nii et naeratan varsti veebikaamerast vastu....

ps - tervitused eesti stendi CeBITil Hannoveris. Vaadake kindlasti Uus-Meremaa omad üle!