"Igaühe elus tuleb kord hetk olla ettekandja"

Sellise avaldusega tuli lagedale tore reisikonsultant, kellele ei valmistanud minu vastused küsimustele "Miks sa tahad sõita pärapõrgusse?" ja "Millega sa Sydneys leiba teenid?" mingit üllatust. Vastuseid "et viisat saaks pikendada" ja "ettekandja" kuuleb ta üsna tihti. Olen juba kolmandat ööd hostelis. Magan narivoodi ülemisel korrusel - pole Anut kaasas, kellega alati vahetada sai nii et maale lähedamal magada. Kuna tööl on jälle kiire olnud, siis on uni magus olnud ja saab elada küll. Hostelis on kass - see on tõeline lisaväärtus!

Nii aga reisikonsultandi ja enda abiga on nüüd plaan selline, et 21. mail sõidan Austraalia troopilisse põhja - Darwinisse ja sealt edasi Kununurra nimelisse kohta, kus on kaks eesti tüdrukut juba ees ootamas, et üheskoos maatööle minna. Sealkandis korjatakse igast asju ja istutatakse pisikesi puusitikuid pottidesse. Küll seal midagi kontimööda ka on. Ettekandja kohustusliku varustuse (mustad viigipüksid, mustad kingad, valge triiksärk) otsustasin jätta Sydneysse (ühes minu linna-varustusega, mis sugulaste juures hästi hoiul). Siis nagu vähem kiusatust maatööle käega lüüa. Ja alati aitab mõte peatsest puhkusest Eestis. :)

Mini-puhkus

Sellel nädalal tegin tööd nii 13,5 tunni jagu. See tähendab, et sisuliselt üldse ei teinud. Vahelduseks oli päris tore. Seda enam, et sain olla paar päeva kenas majas Manlys, teha seal ühe 10km matka (no kõnni) ja nüüd lähen edasi enda sugulaste juurde. Nii et on selline tore "omade" nädal. Seejärel kolin linna hostelisse - samm sammul lähemale ränduri elule. Hoiab raha kokku (kuivõrd mulle aeg-ajalt meeldib ikka laiselda) ja seltsis ikka segasem.

Aga jah - vahel ei ole midagi paremat kui vaadata mõnd seepi, juua teed ja diivanile kerra tõmmata. Ilm lihtsalt oli kehvake. Eks peab hakkama vaatama, kus siin talvel elada kõlbab. Sydneys müüakse mütse, salle kindaid, saapaid (!) ning tundub, et asi ongi tõsine! :) Täna nägin bussiaknast ühte seljakotirändurit, kellel alles lennujaama silt koti küljes rippus. Jalas olid tal plätud (thongs nagu kohalikud räägivad), jalas lühikesed püksid ja maika. Päris kahju hakkas vaesest lapsest.

Tehtud!

Aega läks ligi neli kuud enne kui koaaladeni jõudsin. Aga ootamine tasus end igati ära! Aga need koaalad (ja teisedki austraalia fauna liikmed) tundusid Featherdale Wildlife Park'is üsna õnnelikud olema. Valitses selline üldine rahumeelne meeleolu ning tavapärane lindude sädistamine. Austraalias tähendab lindude sädistamine küll kõva ja kriiskavat häält. Ühe laululinnu leidsin ka. Oli selline pruun ja tagasihoidlik aga meenutas sellist Eesti kevadmetsa häält. Ma arvan, et Featherdale pakub kõva konkurentsi Jersey loomaaiale hetkel.

ps - selle loomapargi asutas mees, kellel eesti veri sees. See perekond (end Kübar) on tuntud ka selle poolest, et alustasid austraalias eesti leiva küpsetasid ning sõitsid leivakoormaga üle Harbour Bridge kui too avati. Sellised toredad lood ja inimesed. Ma pole siin veel ühtegi igava loo/eluga inimest trehvanud. Ning tavapärasele küsimusele, et kes sa oled ja kust sa tuled, võid saada kõige eriskummalisemaid vastuseid. Lisaks oli mind saatmas kaks kohalikku giidi, kes eesti keelt oskavad. Luksus!

Raha vs higi lõhn

Töö tegemise ja tasuks saadava raha vahekord on üks lemmikteemasid paljudes seltskondades. Aga kui aus olla – siis kontoritöödel olles ei ole seda töötunni hinda ma tundnud. Raha tuleb ja raha läheb ja nii lihtne ongi. Töötades nüüd aga jalgadel, on rahal ja töötamisel hoopis uus tähendus. Vanasti tähendas 9st 5ni tööpäev seda, et töömõtted keerlesid peas ka peale töö aega. Siin ei mõtle ma tööle peale tööd. Või kurrutamise või punase veini valamise kunsti peale ei raatsi enda mõtteid raisata.

Linnas on inimesed, kes tormavad kontoritessse – kas kõrgetel kontsadel (sõltumata sellest, kas nendega ka kõndida mõistetakse) või tossudes/plätudega (et kiiremini jõuda). Töölt välja tormatakse sageli juba trenniriietes... Töölt trenni või pubisse – selles on paljude jaoks küsimus. Mulle meeldib, et ma saan oma füüsilise koormuse tööl kätte (kilod ei kao, kuid toonus paraneb). Lisaks hakkavad mõtted mõnusamalt jooksma. Samas aga nüristab see üsna kiiresti – lõunasöögid, õhtusöögid, pulmad moodustavad ühtlase virr-varri.

Peagi tahan minna näiteks õunakorjamise trenni – upita-upita ubinat ja pärast tassi ja tiri. Ja pärast ärge unustage, et tuleb ka korralikult venitada.

Mis on linnukesel muret?

Mina nautisin enda vaba päeva koos Õed Tihedad meeliülendava seltskonnaga... Istusime sellises toredas looduskaunis kohas paadikail. Meie juurde tuli nägus noormees, kes jagas meile infot, et tal sõbrad tulevad kohe paadiga... Uhke paat tuligi. Kaks meest olid paadis. Vestlus oli: mees paadist: No kuule, see pidi olema ju olema kena pärastlõuna - homod omavahel - ja nüüd on sul siin kolm tüdrukut... :) Sydney on vabameelne ja tore. Tore paadimees lubas järgmisel korral peale võtta. Sedakorda oli kolm meest paadis.