Sellise avaldusega tuli lagedale tore reisikonsultant, kellele ei valmistanud minu vastused küsimustele "Miks sa tahad sõita pärapõrgusse?" ja "Millega sa Sydneys leiba teenid?" mingit üllatust. Vastuseid "et viisat saaks pikendada" ja "ettekandja" kuuleb ta üsna tihti. Olen juba kolmandat ööd hostelis. Magan narivoodi ülemisel korrusel - pole Anut kaasas, kellega alati vahetada sai nii et maale lähedamal magada. Kuna tööl on jälle kiire olnud, siis on uni magus olnud ja saab elada küll. Hostelis on kass - see on tõeline lisaväärtus!
Nii aga reisikonsultandi ja enda abiga on nüüd plaan selline, et 21. mail sõidan Austraalia troopilisse põhja - Darwinisse ja sealt edasi Kununurra nimelisse kohta, kus on kaks eesti tüdrukut juba ees ootamas, et üheskoos maatööle minna. Sealkandis korjatakse igast asju ja istutatakse pisikesi puusitikuid pottidesse. Küll seal midagi kontimööda ka on. Ettekandja kohustusliku varustuse (mustad viigipüksid, mustad kingad, valge triiksärk) otsustasin jätta Sydneysse (ühes minu linna-varustusega, mis sugulaste juures hästi hoiul). Siis nagu vähem kiusatust maatööle käega lüüa. Ja alati aitab mõte peatsest puhkusest Eestis. :)
1 comment:
ah et v6i puusitikuid tahad sina. no mis seals ikka, eks leiab miskit 3le usinale idaeurooplasele:)
Post a Comment