Töö tegemise ja tasuks saadava raha vahekord on üks lemmikteemasid paljudes seltskondades. Aga kui aus olla – siis kontoritöödel olles ei ole seda töötunni hinda ma tundnud. Raha tuleb ja raha läheb ja nii lihtne ongi. Töötades nüüd aga jalgadel, on rahal ja töötamisel hoopis uus tähendus. Vanasti tähendas 9st 5ni tööpäev seda, et töömõtted keerlesid peas ka peale töö aega. Siin ei mõtle ma tööle peale tööd. Või kurrutamise või punase veini valamise kunsti peale ei raatsi enda mõtteid raisata.
Linnas on inimesed, kes tormavad kontoritessse – kas kõrgetel kontsadel (sõltumata sellest, kas nendega ka kõndida mõistetakse) või tossudes/plätudega (et kiiremini jõuda). Töölt välja tormatakse sageli juba trenniriietes... Töölt trenni või pubisse – selles on paljude jaoks küsimus. Mulle meeldib, et ma saan oma füüsilise koormuse tööl kätte (kilod ei kao, kuid toonus paraneb). Lisaks hakkavad mõtted mõnusamalt jooksma. Samas aga nüristab see üsna kiiresti – lõunasöögid, õhtusöögid, pulmad moodustavad ühtlase virr-varri.
Peagi tahan minna näiteks õunakorjamise trenni – upita-upita ubinat ja pärast tassi ja tiri. Ja pärast ärge unustage, et tuleb ka korralikult venitada.
1 comment:
yle pika aja sinu blogi lugemas. tervitused. mina siin olen hullumas 5 inimesega vaikeses korteris. loodan, et see aeg moodub ruttu. ah, eks blogist loed. igaljuhul on mul hea meel, et oled seal kaugel onnelik. joudu! vbl satun vahel ka msn-i. aga ksutan siin igapaevaselt google chati (orcuti teenus!) ole tubli! mina siin tegelen psyyhilise karastumisega...
Post a Comment