Markidest ja märkidest

Minu kallis vanaema andis mulle lahkumise päeval portsu eesti kroone ning avaldas soovi, et ma nende eest ikka postkaarte koju saadaks. Ma pole siiani reisidelt eriti kaarte saatnud. Kuid vanaemale antud lubadused on pühad. Igatahes lubasin, et saadan vanaemale kaardi igast linnast/kohast, kus ööbin (kui seal postkontor on vms). Esimene siis Cambridge linnast. Postimarki uurides selgus, et see oli välja antud mehe jaoks, kes esimesena maailmas täieliku puusaproteesi paigaldas. Minu vanaemal on üks puus juba proteesida ning teine annab endast ka valusalt tunda. Selline kokkusattumus siis. Ja tore (eks)kolleeg P küsis samuti täna, kas temale saadetud mälupulga ümbriku rahvuslikud rukkililled oli minu valik. Tegelikult oli see Pärnu Eesti Posti töötaja valik. Aga tundub, et postitöötajad üle maailma tunnevad oma tööd hästi. Inimhingede inseneride read täienevad - baarmanid, juuksurid, kohvikupidajad ja nüüdsest ka postitöötajad. Eks näis, mis loo järgmine mark jutustab.