30 September 2010

Seljakotist ja sellega reisimisest

Kuigi minu seljakott oli üsna kerge – veidi alla 10 kg Euroopa kliimas ning ca 12 kilo Aasia kliimas (kui tossud ja fliis olid ka endale koha leidnud), siis osutus see ikka liiga raskeks. Mitte minu jaoks, vaid minu seljakoti õmbluste jaoks. Kui nüüd päris aus olla, siis ega see mind väga ei üllatanud – mis sa ikka ühelt 2003 aasta Maxima poest ostetud kotilt ootad. Mul oli valida ka „korralik“ seljakott, kuid see oli jälle teismoodi ebamugav. (Seljakottide taskute ja lukkude hingeelu siinkohal pikemalt ei puuduta.) Igatahes jõudsin ma oma kotiga nädalakese ringi käia, kuni juhuslikult avastasin, et õmblus, mis rihmasid koti küljes hoiab, ühest küljest rebeneb.

Kus häda kõige suurem, siis abi kõige lähem. Minu öömaja tänavanurgal ootas mind oma õmblusmsinaga mr Nim. Tema töö kvaliteedist olin juba varem kuulnud – siis oli ta küll maika konstruktsioonist veidi teistmoodi aru saanud ning seega pluusi kandmatuks muutnud. Aeg oli anda talle teine võimalus. Koos mr Nimiga suutsin (õnneks!) tuvastada, et kott on suisa kahest kohast üsna katki.

Läks parandamiseks. Enne läks muidugi kauplemiseks. Nimelt oli mr Nim oma hästi väljateenitud pausil, kui ma oma kotiga kohale jõudsin. Tema partner aga palus mul oodata ning läks mureliku näoga härrat otsima. Klient ju ootab. Igatahes suutsin selgeks teha, et peale 10 min ootamist võiksin tema nimetatud 150 BHT asemel 100 maksta. Tehing sooritatud ja jäin õhtut ootama. Kell 17 oli tähtaeg. Kohale jõudes palus mr Nim mul oodata. Selgus, et ta oli võtnud endale allhankija.

Ootamisaeg möödus kirjut tänavaelu vaadates üsna kiiresti – selgeks sai näiteks kohalik frikadellide meisterdamise meetod. (Taldrikule pannakse ühtlane kiht hakklihamassi, silutakse pealt mingi vedelikuga ning ebainimlikul kiirusel lusikaga vehkides need supipotti kukuvadki) Kott käes, vaatasime koos tehtud töö üle. See, kas asi ka tõesti kvaliteetne sai, selgub juba homme, kui edasi liigun.

Mr Nimile ei andnud rahu, et tal minult 50 BHT saamata jäi ja avaldas soovi, et äkki ikka ma maksan juurde. Õnneks oli mul olnud tarkust jalutada Mr Nimini meelega ilma igasuguse sularahata. Ja siis leppisimegi kokku, et mina räägin oma sõpradele tema teenusest. Aus kaup.

Mr Nim:
Rambuttri tänava ots (7Eleven poolel), Banglumpoo, Pranakorn, Bangkok.

2 comments:

p said...

Haha, sa oled ikka lahe tüüp, tutu! :)))

Avaitor757 said...

Rica, So funny reading your blog after google has auto translated it. I think in Estonian was easier to read- and I am very bad at reading Estonian.
Toivo