Mõni päev on eriti hea olla eestlane – kui Veerpalu 50 km võidab, kui laulupeol „Koit“ lauldakse ning kui Hunter Valley's Peacock Hill veiniistanduses eesti keelt kuuled. Seda kohta ja väga lahket perekonda on külastanud paljud rändavad eestlased ning ma usun, et veel paljud jõuavad sinna.
Hetkel on toas aukohal kaks veinipudelit – üks Mount Pleasant Classic verdelho (2007) – sest see oli kõige esimene vein, mida Hunter Valleys testisin ja teine on Peacock Hill Vineyard Top Black Chardonnay (2005). Selle valimine tuli mulle üllatusena ja kui omanik küsis, et milline mulle meeldis, siis olin suht kimbatuses – sest ma olin tõesti kogu testimise ajal pööranud rohkem tähelepanu sellele, mida ta mulle rääkis, kui veinidele :)
Ja eriti vahva on olla eestlane ka siis, kui oma elu esimest päris (st omas elukeskkonnas) olevat känguru näed. Ja siis veel teist ja kolmandat ja neljandat ja.... no kümmekond ehk – olid ennast positsioneerinud just nii, et teetööde ajaks peatatud autoaknast avanes ilus vaade... Ja siis nad hüppasid ka! Noh nii nagu filmides nähtud. Nad on olemas! Ainult kaks kuud kulus enne kui mõnda nägin. Järgmiseks otsin koaalasid loodusest – aga onupoeg kes siin terve elu elanud on vaid kord päris looduses näinud.
Ja seda kõike tänu sugulaste külalislahkusele!
No comments:
Post a Comment