...Nii alustas oma elufilosoofia rääkimist mulle üks Iiri päritolu noormees, kes oli lõpetanud oma tööpäeva raamatupidajana ning pidas plaani, et endale veel üks töö võtta. Sest 9-5ni töö viib sind kaugele. Aga kui siis veel 20-23 töö teed, siis jõuad ju kiiremini kohale. Kohale õnne ja kõikide võimaluste maale.
Kodu-Eestis aga saadavad inimesed töö-kirju südaöösel. Seda ka peale 9-5ni töö tegemist. Ja seda mitte suure õnne ja varasema pensionipõlve, vaid tähtsate asjade pärast. Eesti on väike ja igaühe panus on tähtis. Nii tähtis, et selle sisse võib end samamoodi matta nagu unistustesse majast mere ääres ja lõpututest golfiturniiridest.
Tolle Iiri kangelase jutt tundus mulle tol korral naeruväärne – julgeda tunnistada, et ta teeb seda kõike vaid raha (ja sellega kaasneva vabaduse), kuid peamiselt siiski raha nimel... Nii primitiivne! Aga tegelikult on see vist päris suur julgus – olla enda vastu nii aus. Aga mille pärast mina kiirustan?
No comments:
Post a Comment