Sama leidlik nagu Henry Ford oli asjade efektiivsemal tegemisel, on Tai inimesed elu mugavaks elamisel. Peegel massažisalongi tagaseinas lubab mugavalt isegi kliendiga tegeledes seebiseriaali peegeldust näha. Kui sinu ülesanne on kolida kellegi elu ühest kohast teise, on loogiline, et istud veoauto kastsis selle diivani peal, mida sa kolid. Kohvik avatakse siis, kui esimesed kliendid tulevad. Koristaja äratab üles omaniku, omanik koka ning too teenindaja – õnneks on kõik oma pere liikmed ning see, et teenindajal on padjanägu ees ning uneriided seljas, ei häirigi näljast turisti, kes ootab, et peremees talle American breakfasti serveeriks.
Õhtusel ajal muutub seesama kohvik, pudupood või internetikohvik-reisibüroo taas koduks. Nii tunnedki end natuke piinlikult, kui „open“ sildiga reisibüroo-internetikohviku uksest sisse astud ning avastad end keset pereelu. Telekas mängib, pereisa mängib arvutimänge, ema paneb last magama. See, et seal pole kahjuks ühtegi kohalikku kaarti saada, tundub isegi armas. Kohviku vannituba on tõesti pere vannituba koos hambaharjade ja muu vajalikuga. Restorani osas lükatakse peale tööpäeva lõppu toolid ja lauad kõrvale ning see muutub elutoaks. Y generatsioon on seda meelt, et töö ning eraelu on üks ja seesama. Esmamulje järgi tundub, et Tais oskavad seda ka vanemad inimesed ning siia jäänud välismaalased.
Küsimusele „kui kaua sa siin juba oled?“ vastab nooruke euroopa päritolu hotelliomanik vaid käeliigutusega – seinal on 10 küsimust, millele ta lihtsalt vastata ei viitsi. Nimekirjas on ka näiteks küsimus, kuidas WC potti kasutada (ämbrist kausikesega vett peale uhada). Kui omanik otsustab keset õhtut end kohviku diivanil välja magada, siis ei jää külalistel muud üle, kui astuda ise baarileti taha – valada endale ise üks õlu ning see märkmikusse ka ausalt sisse märkida. Iga rannamajakese kohta on üks arveraamat. Jookide ja majutuse eest maksad alles siis, kui lahkud. Tekib tunne nagu kaardiga makste – tarbid ja tarbid, kuid raha nagu ei kulugi. Kui sulle ei meeldi, et omanik on otsustanud jalgpalliõhtu asemel iseendale peo korraldada, siis uks on seal. Sul on sul alati võimalus lahkuda.
Kella viie paiku hommikul lõpetavad Bangkokis oma tööpäeva prügiautopoisid. Kaks mees kabiinis, kaks autokatusel. Tühi prügikott istumise alla, käed puhtaks, õlu lahti ning väike snäkk sinnajuurde. Tööpäeva lõppu ootame me siiski.
No comments:
Post a Comment