Austraalia-eesti jõulu möll

25.12.2007
Vahepeal on saatnud mind peamiselt ebaõnn – interneti võimaluste leidmisel ning õnn muudes asjades.
Nädalapäevadest ei tea ma midagi ning ka kuupäevad on ähmased – kaks telefoni on abiks – ühel on eesti aeg ja teisel on kohalik. Arvutamises ma teatavasti kuigi hea ei ole.
Olen end juba uude elukohta Sydneys sisse seadnud – ning juba ka kasutanud võimalust kodust öösel ära olla – külastades sugulas-majutusasutusi ehk siis sugulaste kodusid kus tunne on tõeliselt kodune.
Turisti vaatest
Kuna kõik töö agentuurid on kinni ning suurt midagi ei liigu selles osas enne uut aastat, siis tegin endale ühe turisti päeva ning läbisin enam-vähem täpselt Lonely Planeti jalutustuuri nimega „Bondi to Coogee costal adventure. Taevas oli päike ning nädalapäev oli pühapäev – mis tähendas seda, et buss Bondi rannale oli tõesti täis. Raamat ei valetanud, kui soovitas kogeda, kui lähedal võib teine inimene sulle bussis seista ilma et keegi rasestuks. No igatahes – mingi hetk ma vahetasin bussi. St ma pidingi seda tegema aga ma vist läksin veidi varem maha. Igatahes kõndisin ühe bussipeatuse jagu ja astusin järgmisesse bussi – mis viis ka randa aga oli täiesti inimtühi. Lõpp-peatusesse jõudsin mina ja kaks prantsuse homo. No rand oli uhke ja lained olid suured ja vesi oli külm :) Seega suundusin edasi Bondi turule, et uusima ranna-moega tutvust teha. Päikeseprilli moes hakkan juba tasapisi orienteeruma – on sellised kummalised – ülevalt kandilised ja alt ümarad värvilised värgindused... No katsun nendest ühe pidi ka saada. Ja riiete osas – mida vähem seda parem. Tõesti – olenemata sinu figuurist, kannavad kõik kliete, no sisuliselt rätikuid mis ei kata kedagi ega midagi. Kohati on see üsna kole vaatepilt. Igatahes ma vist päris õiget glämmi Bondi randa veel ei näinud – modellide asemel sattusin mingi nurga peale rannas, kus vene keelt kõnelevad (härras)mehed dominot mängisid. Oli selline Budapesti spa tunne :) Edasi jalutasin mööda väga ilusat rannikut – see kivide ja ookeani värk on ikka tõesti võimas. Läbisin hulga randasid ning viimasesse jõudes juba sain pisut rohkem kohalikust ranna-kultuurist aru. Tähtis on tulla kambaga, võtta kaasa eski (külma-kast) ja oleleda. Ilmtingimata ei olegi vaja liiva peal olla. Iga murulapp, pinkt, trepp, kivi, küngas käib ka! Aga ujuma ma veel ei jõudnud – vesi oli 17 kraadi! No ei! Ma ootan selles osas paremaid aegu. Aga surfareid austan ja vett kardan. Selle 4 tunnise mata käigus nägin igas rannas mõnda pääste-operatsiooni.... Neil on siin trikiga vesi... Igatahes katsun mõne kaaslase randa minnes kaasa haarata. Rannas olemine on üks väheseid asju, mis mulle ei meeldi üksi teha.
Järgmine turisti-värk on nende boxing day (26ndal) puhul minna vaatama jahtide võistlust vms. No tõenäoliselt näete sellest lõiku Aktuaalses kaameras või midagi. No ma siis ka seal kuskil rahvamasside seas. Nagu ka vana-aasta õhtul – kus minu ainus plaan on näha ilutulestikku. Ja siis koju magama – sest uus aasta ootab ja töö vajab leidmist. Kas ma tahan tööle mõelda? Ei! Aga üür on 160 dollarit nädalas (mis teeb ca 1600 eek nädalas) ning kuigi sugulased on tõesti mind siin ära hellitanud ja mind kõige vajalikuga varustanud... siis ikkagi – ei tasu viimaste sentidega riskida...
Aga rääkides majandamisest – siis hetkel mul pole aimu, mis mu rahaline seis on – eesti kontodele ligi ei pääse – ma arvan, et hansa on ikka oma välisühenduse pordid kinni keeranud või midagi. Telefonipangaga veel ei ole viitsinud mässata. See on järgmise nädala task.
Aga jah – minu kulutuste näited:transport:10korda bussi pilet ca 20 dollarit
rongisõit onu juurde (üks ots) 4 dollarit
...
kõige ebavajalikum ost on olnud lambipirn (2 korda) – sest see lihtsalt ei sobinud soklikkse. Aga lahendasin asja loomingulisest ning praegu kõik toimib :) laenasin naabritelt.
Seni kõige asisem ost on olnud mul reisi-föön (eesti oma oli lihtsalt liiga suur). Ma pole suurem asi ilu poole püüdlema aga see soe õhk juustes on päris tore.
Aga paljus on mind küll mu sugulased aidanud – voodi riided, jõuluks ca 8 erinevat käterätti, soola ja pipraveski (hädavajalik!), veidi pesupulbrit jne et jalad alla saada ning lisaks hulga mõnusaid asju nagu küünlad, jõuluehted, Johnny Cashi kogumik (no film mulle tõesti meeldis ja see on selline tore „olen-reisil-ja-hobune-kappab“ muusika.
Pean mõtlema, kuidas seda kõike heastada – 24ndal tegin perekonnale päkapikku ning olen paar eesti keele andmise tundi veel võlgu... Peab nuputama...
Kodusest olukorrast
Hetkel tunnen end nagu üks seebiseriaali kangelanna, kes armastas enda artikleid kirjutada ühes suures linnas akna peal... Igatahes näen ma välja vaadates Anzacki sild – mis on Sydney kõige uuem sild ning mõned uhked pilvelõhkujad. Noh – sodi täis aedik paistab ka. Aga selles osas ootame Chrisiga (23 ja britt), et teised ka sisse koliks – koristamist jagub suuremale hulgale.
Tuba on mul pisike aga tore – suur voodi, väike laud, vana kamina ase, kapp ja riiul. Ja igal pool on mingid asjad vedelemas. Ühesõnaga – selles osas on kõik endine. Olenamata pindalast suudan selle katta ühtlase asjade kihiga.
Maja ootab alles teisi elanikke - ja siis saab ka koristusega alustada. Ning hetkel jääb vaid üle loota, et omanik täidab mõned oma lubadused ka.
Jõulutundest
Jõulud on olnud üllatavalt kodused - inimesed on tähelepanelikud ning hoolitsevad ning tõesti hoolivad teineteisest. Koduste pildi vaatamine on veidi raske - emotsioone on palju ning muljeid aga tagasisõidu aega hetkel veel ettepoole tõstma ei kipu. Pakun, et järgmine potentsiaalne raske hetk on stressamine töö pärast. Aga üldiselt on sisetunne hea. Küll ta laabub.