Istusin terve päeva netis – otsides töökuulutusi ja korterikuulutusi. Täna tuli mulle meelde, et kohalik pere siin maksab netiaja kasutamise järgi. Nii et – kui ma täna küsisin, et kas ma olin liiga kaua netis, selgus, et ma olin kasutanud kahe päevaga kogu nende kuu aja mahu. Nii et – ma nüüd ei lähe netti mõnda aega. Aeg kaob, häbi jääb...
Igatahes veetsin ma päeva mööda linna sõites ja kõndides ning nada! Nichts! Ööbisin onu juures ning jätkasin enda otsinguid.
Vaatasin üht toredat korterit linnaosas nimega Glebe – aga see anti kellelegi teisele. Kuigi Cindy oli väga sõbralik. Aga sellised nad siin juba kord on. Sõbralikkus on kohustuslik element. Peale lõputuid telefonikõnesid ning nii hinna kui korteri st toa asukoha osas järeleandmisi olin ma juba alla andmas. Istusin botaanikaaias ja mõtlesin, et mis siis nüüd. Otsustasin minna raamatukokku ja vaadata, kas on uusi kuulutusi olnud ning tervelt üks oli! Igatahes teatas Mick, et tal on küllalt tubasid – ja suisa Glebe's. No igatahes olin ma juba siis otsustanud, et kui seal rotid ringi ei jookse, siis selle koha ma võtan. Kohapeale jõudes selgus, et maja on ilus ning sain endale toa valida. Valisin kõige väiksema. Remondimees, kes kohapeal asju korda sättis, soovitas küll teisi tubasid... Aga täpselt vannitoa kõrval ka ei tahtnud olla. Ju ma meeldisin talle – ta ju ka Euroopast, Armeeniast! Igatahes helistas ta oma bossile ja veenis teda, et ta toa just mulle annaks. Sest tegelt oli seda juba mitu inimest vaadanud. Noh tegelikult ei olnud sellel midagi pistmist inimliku headusega – ma maksin lihtsalt kohe deposiidi :) Aga igatahes – maja ja asukoht on hea. Kõik teised toas on veel asustamata. Aga pakun, et paari nädalaga elab seal nii 10 inimest. Kõik võõrad. Aga mõnes mõttes see hea ka – saab koos maja reeglid kehtestada. Igatahes kolin ma laupäeval (22ndal sisse) Olen seal kuni 24ndani ja siis ööbin onupoja juures. Sest nad transpordivad mind ühelt jõulupeolt teisele. No ja selleks ajaks olen ma kindlasti oma kodu vead üles leidnud nii et väike luksus vahele ei tee paha!
Aga veel üks stiilinäide kohalikust stiilist – mul õnnestus enda bussipeatus maha magada (st et ma ei teadnud kus maha minna). Lõpp-peatuses uurisin bussijuhilt, et kas see on nüüd õige koht ja muidugi ei olnud. Igatahes soovitas mul minna järgmisele bussile ja tagasi sõita ning öelda, et ma siit selle bussi pealt tulin. Igatahes tundus see juba kahtlane. Järgmisele bussijuhile midagi mõmisesin mispeale töö küsis, et kas sa tulid eelmiselt bussilt? No siis sa küll maksma ei pea. Ja siis lasi ta bussi ekstra madalamaks iga vanainimese jaoks, kes bussi peale tahtis tulla. Aga ise nägi välja nagu noor ülbe türklane. No tore igatahes.
Ja jätkates kohaliku ajakirjanduse analüüsimist – leidsin siinsest tasuta lehest eriti naljaks rubriigi. Ma tsiteerin.....Rubriik: Here's looking at you.
To the stunner working at the Wynyard station bakery on Wednesday: you made my week. Love your smile. Look foward to seeing you again. Met, the Shire.
To the guy with stretched lobes and full sleeve on the coast to central via North Shore: you blow my mind. I want to get to know you.
From Rock chick to James (mX, Thurs): I just moved down from Queensland and am surprised how hard it is to meet peope in such a big city. You sound nice. I'm blonde, 27, and like rock, too. We should go to a gig together.
Kas keegi mäletab ajalehte „Meie meel“? No ma pakun, et neil ei ole siin ratet. Aga neil on Facebook. Enamusi inimesi, kes telefonis räägivad, räägivad, kas nad kedagi accptisid või mitte jne jne jne. Lõbus on siin! Tegelt ka!
No comments:
Post a Comment