11 December 2007

Igapäevasest rutiinist...

Minu igapäevane rutiin seisneb tõusmises, olemises ja teleka juures söömiset. Seda ka siin olles. Ainult et kanal on kohalik ning hommikusaates kantakse lipsu ja kleite ning klatsitakse teisi taga.
Teemad on sellised olulised – big issue rubriigis räägiti sellest, et kuidas kaks pizzafirmat vähendavad oma pizzasid aga küsivad vana hinda. Kolmas suur pizzafirma on turu solkimise pärast endast väljas. Sama saadet vaatasid ka tädid rongijaamas – seal on ootesaalis ka telekad – nii et rutiini ei sega miski. Teemad perroonil olid aga märksa tõsisemad – kliima muutused ja kohalik ilm – mis on nende jaoks hirmjube. No täna oli mägedes siin nii 15 kraadi ja vihmane. Kohalikud on täitsa endast väljas. Mainisin, et ju sellepärast, et ilm on otsustanud minu aklimatiseerumist lihtsustada. Vähemasti nad naersid selle peale. Testin ka siinset huumorit vaikselt – kuna kõik inimesed kipuvad tsit-tsättima, siis on seda üsna lihtne teha. Üldiselt on isegi lootust selles osas. Kuigi – kuiva huumori peale teevad alguses üllatunud nägu aga kui aru saavad, et oli nali, siis naeravad. Vaevalt nad aru saavad, milles nali oli.
Täna jõudsin poole Sydney tee peale. Minu ainsaks ülesandeks õiges jaamas maha saamine. Varustatud plaaniga asusin teele. Õnnestus! Maamatsi rongiga sai kenasti juba linna melusse. Seal külastasin enda lähikondlasi ja suurt kaubakeskust – tore oli inimesi näha :) Aga siiski õnnestus endale telefon saada ilma sabata. Klienditeenindus on vinge – erandiks ei ole ka riigiametnikud.
Täna on teise täispika päeva lõpp – ning juba on mul olemas uus sim kaart (number pole veel peas ning eestlaste jaoks on ka emtile sõnumite vastamine ok – vastan enamasti siis, kui jõuan teie jaoks hommikul, minu jaoks õhtul netti – ja saan skype'i lõputuid võimalusi kasutada. Nii et ärge siis väikeste viivituste pärast pahandage.
Täna oli mul eesti külmlaud – must leib ja heeringas ning õige maitsega piparkoogid. Minu onu ja onunaine on ikka väga edukalt enda identiteeti hoidmas. Ja teavad eestist ning minu sugulastest rohkem kui mina. Ja üldse minu uudised Eestiga seonduva osas pärinevad veel ühest uuest allikast – ajalehest Meie Kodu (australian estonian weekly „Our Home“. Kas keegi TÜ ajakirjandusosakonnas juba uurib välis-eesti meedia diskursusi? Igav? Siit mõni isuäratav pealkiri ja meedianope:
„Venekeelne kuulujutt internetis tekitas kroonimüügipaanika. /.../ Kuulujutt on üleval näiteks põhiliselt venekeelse noorsoo esindajaid ühendava Öise Vahtkonna kodulehel.
„Kanade eestlased avasid Eesti asjade internetipoe. http://estore.ekn.ca.“
„Eurosaadik reklaamib pronksiööd protestina rõhumise vastu“
„Palo: halli passi rahvas ei tahagi kodanikuks saada./.../ Meil ei ole olulist vahet, kas sa oled kodanik või ei ole.“
„Nõukogude sõjaline õpetus käis Pätsi pilgu all“
„Iluaia võistlus“
„Vitsut tahab inglise keelt Tallinna ametlikuks keeleks“.
„Ilves: võrdlus Soomega aitas Eestil kiiresti areneda“.
„Tori hobune osteti Austraaliasse“ (seda lugu ma juba teadsin – Toris kuulsin)
No ikka pole huvitatud? Ega ometi üks magistritöö siit ei tule?
Lisaks õnnestus mul arvutigeeniust etendada – noh juhuslikult igast linnukesi ringi tõstes saab lõpuks ikka asja. ;)
ps- Eesti Päevad on Melbournis aasta lõpus – kavas ka näiteks Eesti köök ning Kikilipsu Maskiball. Aga kuna ma alles nii kodu-Eesti mõjudega, siis minema ei pea. Vähemasti veel mitte. Pealegi on kindel plaan vaadata ilutulestikku Sydneys- ja neid on kaks. Mäletate? Ma ju rääkisin...
Tänase päeva pühendan ma Sulle, isamaa!

No comments: