Niih... Istanbulis selgus muidugi, et - kui te tahate enda pagasit näha, siis otsige see üles! Selleks pidi riiki sisenema, selleks pidi viisa ostma (ainult cash please) (see kleebiti passi avalehe taha - mitte viiade lehtedele mida on terve pass täis). peale kõike seda jõudsin ma muidugi pakilindine siis, kui kõik olid ära läinud ning kohvrit ei olnud kusagil.. õnneks oli seal üks sõbralik ametnik - kaks ei viitsinud üldse kuulata, et mis räägin) nuhksime välja, et mu kohver oli kuskil teises kohas ja tema sõber leiab selle raudselt üles! õnneks nii oligi - oma telefoninumbit ma siiski ei jaganud. hhhe. aga trolly eest ei pidanud tasuma - andis enda tagaruumist enda oma...
Sellele väiksele hirmujudinale möödus 5 h ootamist - lükkasin enda kohvreid mööda lennujaama ringi - et jalgu väsitada.... sest ees ootas 11 h len Kuala Lumpurisse ja siis kohe edasi. Kuala Lumpuris kuulsin ühte väga ilusat heli - sulaselget eesti keelt. nii et estraveli tsikk eksis kui ütles, et keegi teine küll sel päeval ei sõida :) Selline äge eesti pere, kes oli end kokku pakkinud ja austraalia tee ette võtnud. Sealt sain ka väga toreda reisikaaslase - sümpaatse hallipäise Jaagu - kellel sain aidata riiki sisenemise asju korda ajada - sh turvakontrollile seletada, et seljakotis on vorsti, mis on türgist toodud. peale tunnikest rapsimist saime kenasti läbi. mina sain enda viisa kohta labeli passi ning kotte ei lastud isegi x-rayst läbi. kiideti vaid, et saapa tallad on puhtad (olin teinud risti lahtisse - kas teil on kohvris esemeid, mis on maapinnaga kokku puutunud?) Kohale jõudes oli Jaagul vastas Jana - eestlased austraalias kogukonna esindaja. Orkut liidab kõike ja kõiki. Peale väikeseid otsimisi leidis mu väärt extended family mind üles - üllatuslikult ei tulnud ma üksi vaid koos sootjaga ja see tekitas veidi segadust. eesti keele tundis ta aga ära ja asusime teele Hazelbrooki.... Ilm oli lämbe ja pime. selline põnevus oli õhus. Kodu on siin väga hudane ja tore. Hästi palju on asju, mis eestit ja kodu meenutavad. Täna olen esimest päeva ärkvel siin. Siinsest elust-olust juba peagi lähemalt. Tänaseks olen näinud juba oma kolme otsest sugulast - onutütart ja tema vahvaid kaksikuid. ning homme näen üle pika-pika aja enda onu ja tema abikaasat. Seega - eestlased hoivad mul kendasti silma peal ja vaatvad et ma ikka hakkama saan. Fotomaterjal villastest sokkidest ja ahjust lisandub peagi - meil siin sajab, meil siin valmivad õunad....
ps - lennutunnid on suht mõttetud asjad...
ps - täna esimese asjana pakkusin 20 dollari arve juures 20st münti.... :) aga muidu olen ma normaalne.
No comments:
Post a Comment