Päev Sydneyga

Sügavatest vestlustest jaamaülemaga on kujunemas juba harjumus (või on kaks korda juba rutiin?). Igatahes tuli taas juttu ilmast ning siis ta vaatas mulle veidi otsa ja teatas, et ahja, sinu pärast on ilm selline. Igatahes sain ma selle põgusa perroonil ootamise käigus (no aega oli tubli 5 minutit) teada, et kuidas ta oma praeguse naise leidis ja kui suur vanusevahe neil on. Naine on tal hiinlane – mida varem võimalikuks ei pidanud, kuid multikultuursus on jõudnud ka Sydneyt ümbritsevatesse küladesse. Vanasti müüsid jaamaülemad rongipileteid – nüüd on jaames vaid masinad. Seega on nende ainsaks ülesandeks olla varem kohal ja olla perroonil – aidata ning niisama lobiseda. Selline tore ametikoht. Mina, kes ma iga kulutatud dollari järel töö otsimisele peale mõtlen, pean ju kõiki võimalusi kaaluma – aga jah – teenindussektoris mulle küll tööd ei anta. Põhjamaine loomus sobib vast ainult mõne eriti igava poe jaoks. Aga no lootus maha ei mata – ja pealegi annab poodides käimine võimaluse selle teeninduskuluuriga tutvust teha. No põhjuse shoppamiseks leiab ju alati ;)
Perroonil sain jaamaülema kõrval (ta nime uurin homme välja ja püüan ka meelde jätta) tuttavaks ka Pavarotiga. Õigemini härra jaamaülem tutvustas meid. Saatuslik kohtumine nägi välja nii, et osutas ta kuskile õhku käega ja teatas – Pavarotti. Traatidel nägin kõõluvat ja kilkavat Pavarotit – linnulist. Eks nimesid on ennegi imelikke taime- ja loomaliikidele antud, mõtlesin ma endamisi. Aga selgus, et selle nime pani jaamaülem isiklikult – sest too linnuke pidi kenasti laulma. No ma ei tea – meie ööbiku vastu küll ei saa (jah, ma isegi tean seda öö pikk-öö pikk värki)

Nii – aga see kõik oli soojendus Sydeny jaoks. Esimene asi, mis mulle seal ette jäi – oli tuul ja päike! Igatahes tundub see tuul seal tõesti koguaeg olevat (nagu mulle juba vanad Sydeny fännid on rääkinud) ja see on hea, sest kuigi kohalike jaoks oli täna külm ilm, siis minul ei olnud värskendava tuulekese vastu küll midagi. Linn ise on tõesti ilus (ja hiiglama suur). Minu tänane rongipilet võimaldas vaadata ringi CBD-s (central business districtis) – ja seal jäi ka pool ilu nautimata... Aga haisu sain ninna ja hamba verele. Esimese ajana jõudsin hommikusse Hiina aeda. Olin üks esimestest külastajatest ja seal on tõesti väga ilus ja üsna vaikne. Kõik on mõeldud selleks, et sa saaks erinevate kohtade peal istuda ja vaadata ja mõelda ja lihtsalt olla. Ja sealjuures on igal asjal ka oma mõte – mitte lihtsalt suvaline ilusate kivide-taimede jada. See, et inimese olemist mugavaks tahetakse teha, on vist üleüldine trend siin – Kuninglikus Botaanikaaias (Royal Botanic Garden) on suured sildid, et palun astu ka muru peale – katsu taimesid, nuusuta lillesid, räägi nendega ja ole üldse üle kere õnnelik! Ma üritasin ka – aga täna jäi looduse ilu võistluses hiina aiake peale. Aga kuninglikkuse kavatsen ka veel risti ja põiki läbida. Hea kui ma täna ühte kümnendikkugi sellest nägin. Vahepeal sai ka erinevaid turistikaid tehtud – no ooperimaja jne stiilis. Aga majadest, sildadest ja parkidest enam jäid silma ja meelde inimesed. Eri linnaosades on nad nagu öö ja päev. Leidisn üles Sydney suure jõulukuuse ja see koht on täiesti sobiv inimvaatlusteks. Igatahes on mul kalendris juba date iseenda ja suurlinna inimestega – kõigepeal inimeste vaatamine Martin Placel ja siis nende elamuste töötlemine Royal Gardenis. Citys jooksevad ringi tõelised pintsaklipslased – ühendav joon – musta riietumine (ja ometi öeldakse uus-meremaa kiwide kohta – „all blacks“)
ja imelikud jalanõud. No jalga tõmmatakse lõuna ajaks sageli tossud – et veidi saaks ikka sporti teha kuskil pargis või plätud, et kuskilt endale võileb krabada. Yuppide ja tegelt toredate inimeste lemmikkohta – Cargo baari veel ei jõudnud. Aga aega on.
Neil on muide üleval reklaamid stiilis – if you have a problem – dont try to solve it alone – talk to us. Ja mulle tundub, et nad tõesti ka vastavad :)
Igatahes – Sydney on seda väärt, et end seal sisse seada ning riskida võimalusega, et ainus töö, mida pakutakse, on vahvlite küpsetamine. Sydneys võiks neid vabalt küpsetada.
Ps – ma olen liiga laisk, et linke sisse panna. Aga te leiate kõik need kohad wikipediast ise ka üles :)